Sissejuhatus
→ Introduction
→ Введение
→ Johdanto
Millisena võiksime ette kujutada linnade kui intensiivse kooseksistentsi laadi ainelist vormi, mis põhineks pluraalsel ja põlvkondadevahelisel ajahorisondil, hoolimisel ja dialoogilistel olemisviisidel?
(Re)configuring Territories – „Territooriumite (ümber)mõtestamine“ on mitut valdkonda hõlmav uurimisprogramm, mis ühendab praktikuid, kes tegelevad oma töös ruumiküsimustega. Kaheaastane programm käsitleb aktivistliku linnaplaneerimise, feministlike organiseerumisviiside, valdkonnaülese dialoogi ja keskkonnahoidliku mõtlemisviisi teemasid, paigutades need arutelud Läänemere piirkonna konteksti.
Programmi käigus uuritakse, kuidas linnakeskkonna lugemise ja modelleerimise, sellest jutustamise, selle eest hoolitsemise ning selle talletamise, tõlkimise ja korrashoiu võtted on põimunud ja pidevas muutumises. Esitatakse küsimusi piiride ja piirialade hõivamise, ruumi omamise ja teisesust loovate mehhanismide, ebaühtlaselt jaotunud privileegide ning nende marginaliseeritud viiside kohta, mille abil püüda jätkata mõtestatud elu katkisel maastikul, kus territoorium on dünaamiline ja teiseneb pidevalt.
Programm viiakse ellu Eesti ja Venemaa piiril ning üksiti Euroopa Liidu idapiiril asuva Narva linna kunstiresidentuuris. Programmi korraldavad ühiselt Narva kunstiresidentuur, Helsingis tegutsev haridusühendus Trojan Horse ja Soome Instituut Eestis.
MÄÄRAMATU ALA VALDKONDADE VAHEL
„Territooriumite (ümber)mõtestamise“ eesmärk on algatada arutelusid arhitektide, kunstnike, disainiantropoloogide, poliitiliste geograafide, vabateoreetikutest autorite (theory-fiction writers) ja teiste praktikute vahel, kelle tööd käsitlevad linnaruumi, piire ja ruumilisust. Loodame luua mitmekihilisi kaaslusi, mis hõlmavad erisuguseid tegutsemis- ja mõtteviise, mille abil leida endale koht ja olla vastuvõtlik. Usume, et käsitledes seda tühermaad, mis paikneb kindlamalt paika pandud ja institutsiooniliste tegutsemisviiside vahel, suudame leida ja sõnastada konkreetseid küsimusi, seisukohti ja olukordi, mis kutsuvad esile tegutsemisviiside ebakõla ja vastastikust sõltuvust.
Programm õhutab praktikuid üksteist kuulama ja üksteiselt õppima, arendama mängulisi, performatiivseid ja kriitilisi uurimistavasid ning tõstatama ühiskonna ja keskkonna seisukohast olulisi küsimusi. Loodame, et need küsimused aitavad meil arendada mitmekesisemaid linnu ja kooselu viise ning mitmetahulisemat keskkonda ja ümbruskonda.
ARHITEKTUURI AKTIIVVORMID
Programm on inspireeritud arhitekt Keller Easterlingi arhitektuuri aktiivvormide formuleeringust. Easterling kirjeldab, kuidas linnu, linnakeskkonda ja meie koosolemise viise kujundavad nähtamatud struktuurid, näiteks standardid, ettekirjutused ja protseduurid. Tema arvates ei tähenda arhitektuur ainult füüsiliste objektide – hoonete ja linnade – uurimist, vaid ka eeskirju, mõttemalle, juurdunud harjumusi ja tegureid, mis mõjutavad füüsilist keskkonda kaudselt.
Nimetades neid nähtamatuid ja muutuvaid struktuure aktiivvormideks, kinnitab Easterling, et viis, kuidas arhitektuuri luuakse, on vähemalt sama tähtis kui nende struktuuride ja hoonete füüsiline olemus. „Territooriumite (ümber)mõtestamine“ keskendubki neile arhitektuuri aktiivvormidele, et leida ja arendada selliseid olemis-, tegutsemis- ja kokkupuutumise viise, mis muudaksid meie kooselu mitmekesisemaks ja kestlikumaks.
AASTARING
Programm koosneb kolmest iga-aastasest kordussündmusest: nädalapikkune kevadkool, kuu aega kestev uurimisresidentuur ja ühel nädalavahetusel toimuv praktiline rollimäng. Need kolm kogunemist moodustavad tsüklilise protsessi. Iga aasta algab kevadkooliga. Nädalases kevadkoolis omandatud teadmisi saavad kunstnikud ja uurijad edasi analüüsida ja arendada residentuuris, mis võib omakorda anda ainest praktilisele rollimängule, kus on võimalik linnaruumi ümber kujundada. Kõik kolm etappi keskenduvad ümbritsevasse süvenevatele ja kollektiivsetele uurimismeetoditele, mille abil saab kujundada linnaruumi ja informaalse õppe ning nende naaberalade ja valdkondade käsitlemis- ja modelleerimisviise.
KEVADKOOL
Kevadkool on nädalapikkune kokkusaamine ja töötuba, kus uuritakse eri tegutsemisviise, mille abil kollektiivselt linnakeskkonda lugeda, talletada, modelleerida, sellest jutustada, selle eest hoolitseda ja seda säilitada. Narva kunstiresidentuuri hoone ümbrust kasutatakse avaliku laborina, kus osalejad saavad unistada ja realiseerida Narva linnakeskkonda puudutavaid ettepanekuid. Nädal tipneb avatud üritusega, kus pealtvaatajatel on võimalus tegevust ja arutelu jälgida.
RESIDENTUUR
„Territooriumite (ümber)mõtestamine“ on mõeldud praktikutele ja uurijatele, kellel on huvi Läänemere piirkonna paiga- ja olustikuomase tegutsemise ning mängulise käsitluse vastu. Residentkunstnikud valitakse avatud konkursi korras ning nad elavad ja töötavad Narva kunstiresidentuuri ruumides, kus nad saavad programmi raames keskenduda oma kunstitegevusele. Residendid osalevad rollimängus ja kevadkoolis ning nende uurimistööd ja kunstitegevust võetakse arvesse rollimängu ja kevadkooli teema kujundamisel.
ROLLIMÄNG
Rollimäng on osaleja mina-positsioonil põhinev kriitiline mäng. Mängija väljendab oma vaateid väljamõeldud tegelasena väljamõeldud maailmas. Programmis „Territooriumite (ümber)mõtestamine“ on rollimäng tööriist, mille abil katsetatakse Läänemere piirkonna võimalikke narratiive mängulises arhitekti-, disaineri- või kunstnikurollis. Väljamõeldud tegelaseks kehastumine ja fiktiivsesse keskkonda sukeldumine annab kunstnikele ja disaineritele võimaluse seada küsimuse alla tänase tegelikkuse tavad ja normid ning mõtiskleda selle üle, millised pikaajalised tagajärjed on tegevustel, mida meid õpetatakse täide viima, ja protsessidel, mille osaks meid peetakse.
NELI AASTAT VÄLTAV PROGRAMM
„Territooriumide (ümber)mõtestamine“ on kavandatud kolme kordussündmusega programmina aastatel 2019–2022. Igal aastal käsitletakse linnu ja kooselulisust võrdlemisi vabas ajaraamis. Koroonaepideemia tõttu kavandatakse 2020. aasta programmi jätkata aastal 2021. Ajavahemikul 2020–2022 toetab programmi Kone fond.
ESIMENE AASTA: MINEVIKULOOD – LINN KUI ARHIIV
Programmi esimesel aastal vaadeldi Narva linna kui arhiivi. Milliseid konflikte ja pingeid võime leida linna mateeria-, teabe- ja sotsiaalsetest kihistustest? Kelle lugusid räägitakse, pannakse kirja ja talletatakse? Kes on peategelased? Kelle hääl jääb neis lugudes kuulmata?
Programmi esimene osa oli 6.–12. mail 2019 toimunud kevadkool, mis oli üles ehitatud kolme ositi kattuva töötoana, millest igaüks käsitles Narvat eri nurga alt ja isesuguses ajalises mõõtkavas.
Teooria, ajaloo ja luule töötoas, mida juhtis Aiwen Yin, jalutasid osalejad luule kaudu ajaloos, said maitsta ajalooteooriat ja kirjutasid teoorialuulet, üheskoos linnas uidates, kuulates, lugedes, mõtiskledes, vesteldes ja kirjutades.
Damiano Cerrone juhitud töötoas „metaNAR – digiühiskonna lugu“ kasutasid osalejad digivahendeid, et uurida Narva metamorfoloogiat, vaadelda digijalajälge ja kaardistada linna kollektiivset maastikku.
Polina Medvedeva juhitud väliuuringute töötoas suhtlesid osalejad linna ja selle elanikega, dokumenteerides nn väikeseid lugusid ning kohalikku teadmist Narva mitteametlikust majandusest ja mugandumata kogukonnastruktuuridest.
Kõigis kolmes viiepäevases töötoas oli viis osalejat. Projekte esitleti ürituse Narva Urban Lab 2019 raames.
TEINE AASTA: OLEVIKUJUTUD – FEMINISTLIK RUUMIPRAKTIKA
Aastatel 2020 ja 2021 uurime arengu- ja allakäigunarratiive ning otsime võimalusi käsitleda oma kollektiivset haavatavust kui dekonstruktiivset protsessi. Uurime hoolimise, muinaslugude jutustamise ja performatiivsusega seotud tegutsemisviise kui võimalust vaidlustada domineerivat ühiskondlik-ruumilist korda ning otsida ühiskondlikult ja ökoloogiliselt kestlikumaid kooselu vorme.
aasta kevadel liituvad residentuuriga Peterburi loomeühenduse TOK kuraatorid, et uurida kuraatoristrateegiaid, millega kunsti territooriumi piire proovile panna ja leida võimalusi, kuidas kunst saaks soodustada ühiskondlikke muutusi. TOKi kuraatorid mõtestavad kriitiliselt Venemaa ja Eesti piiriüleste territooriumide postindustriaalsete alade ajaloolise analüüsi parameetreid ning uurivad nende ühist poliitilist, tööstuslikku ja ökoloogilist ajalugu.
Residentuuriga kõrvuti korraldame kevadkooli ja rollimängu. Kevadkoolis toimub kolm feministliku ruumipraktika seminari, sellal kui programmi esimene rollimäng tegeleb Läänemere piirkonnas avalduvate ökoaktivismi, muinasjuttude ja fossiilkütusejärgse kultuuri vormidega.
KOLMAS AASTA: TULEVIKU AJALUGU – MÄNGULISED HARIDUSASUTUSED JA LÄHITULEVIKU LINNAD
Programmi kolmandal aastal koostame tulevikustsenaariume ja kirjutame tulevikuettepanekuid, ehitame tugistruktuure ja astume väikeseid samme, et hoida alal programmi esimestel aastatel algatatud mängulisi uurimisprotsesse ja tegutsemisviise.
Kevadel 2022 osaleb residentuuris kunstnikeduo varialambo. Nende uurimistöö ja valdkonnaülesusele keskenduv tegevus põhineb teatril, skulptuuril, tegevuskunstil, avalikul ruumil ja ajapõhisel kunstil. Oma töös kasutavad nad paikvaatlust, salvestatud intervjuusid, helisalvestisi ja etnopoeetilisi mängulisi käsitlusviise, et kinnitada või kõigutada meie esmamuljeid ja ületada binaarseid tõlgendusi, otsides vastuseid, mis toovad kaasa vägivallatu ja kontrollivaba ühiskondliku suhtluse ruumi.
Residentuuri ajal soovib varialambo pakkuda välja tuleviku, kus vägivald üldiselt on välja surnud. Kuidas võiks vägivallatu maailm välja näha? Kas vägivallatu ühiskond on üldse võimalik? Mida me tajume vägivallana ja kus see algab? Kuidas võiks kunst aidata luua turvalisemat ja hoolivamat keskkonda? Nendele küsimustele vastuste otsimise kõrval on duo tähelepanu keskmes right to the night, mis väljendab ettekujutust ohust ja tõstatab ontoloogilisi küsimusi ühiskondliku kuuluvuse kohta.
Üksikasjalikumat teavet ja artikleid mentorite ja teemade, tulevaste kevadkoolide ja rollimängude kohta avaldame programmi edenedes. Üritustel osalejad valitakse avatud konkursi korras.