Francisco Martínez on Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur. Ta on avaldanud mitu raamatut, sealhulgas „Perifeersed metoodikad“ („Peripheral Methodologies“ Routledge, 2021); „Taastumispoliitika kriisijärgses Portugalis“ („Politics of Recuperation in Post-Crisis Portugal“, Bloomsbury, 2020), „Parandamine, katkisus, läbimurre“ („Repair, Brokenness, Breakthrough“, Berghahn, 2019) ja „Nõukogude mineviku jäänukid Eestis“ („Remains of the Soviet Past in Estonia“, UCL Press, 2018). Samuti on ta maalinud mitu maali, sealhulgas „Laetud objektid“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis (2019) ning „Langusega kohanemine“ Eesti kaevandusmuuseumis (2021). Ta on töötanud Leicesteri, Helsingi ja Aalto ülikoolis ning Eesti kunstiakadeemias. 2018. aastal pälvis Francisco Euroopa sotsiaalantropoloogide assotsiatsiooni noore teadlase auhinna.
Francisco ja Andra Aaloe korraldab 2021. aastal „Territooriumite (ümber)mõtestamise“ kevadkooli töötoa.
Kevadkool 2021
→ Spring School 2021
→ Весенняя Школа 2021
→ Kevätkoulu 2021
(Re)configuring Territories vestlusringid
→ Доклады на (Пере)осмыслении территорий
→ (Re)configuring Territories Talks
→ (Re)configuring Territories -keskustelut